Hawaii Express Estonian Cup 2017 – 4. Kuusalu Rattamaraton

Henrik võttis asja kokku nii.

Tänane sõit kuulub ulme valdkonda ja seda tänu ilmale! No lubas halba ilma, aga sellist pori-tuule-vihma-külma-lume rallit ei osanud karta. Alguses oli kõigil nalja palju, aga seda kuniks stardikoridorini. Vahetult enne starti keeras ilm lisaks mega tuulele ka ilusti vihmale ja tänane soojendus tehti autos ära:) Autokõrval riide saada oli juba parast vägitükk omaette. Kolm kihti riideid selga, soe müts pähe, buffid kaela/pähe ja kilekas kuni stardini peale. Sõit algas ja keerati eest kohe ilusti tempo peale, porilompe rünnati ja sõideti nendest läbi nagu oleks südasuvi. Ega neid vältida polnud ka võimalik, sest kõik kohad olid porilompe ja värki täis. Sisuliselt kohe alguses olin käkk valmis. Mingil hetkel tõesti tundus, et võib olla ees päris klassikalist litrit ei vajutatud, aga tempo püsis endiselt kõrgel, mina pulssi alla ei saanud ja hakkasin pingsalt ootama, millal metsa ära keeratakse – saaks nats taastuda. Keeratigi siis ära, aga kohe mingitele tõusudele ja mina ikka võlgu ja see aina suurenes. Rippusin siis mingil suuremal pundil sabas, korra päris suure vahega ja siis jälle sain aeglasemas kohas nad kätte. Pendeldasin seal tükk aega. Polnud ka aimu kus kandis ma kohtadega üldse asun ja pressisin ikka edasi. Mingil hetkel hakkas kogunema ikaldumisi poris ja tõusudel, kus ei saanud üles sõita. Kingakatted mul sellised, et kui jala pean käima, siis varbaotsad tulevad kattealt välja ja hakkab kohe külm. Pidin peale igat jalastumist, kus vähegi võimalik, varbad tagasi sooja saama, sest täna oli iga gramm lisa sooja kulla hinnaga. Need liigutused tähendasid iga kord aga ajakulu, mis tuli kompenseerida järgi kiirendamisega eesolijatele või siis jäin järjekordselt mõneks ajaks üksi hulkuma. Terve sõit oli täna punases punnitamine, adekvaatsuse piiripeal. Tehnika hakkas osadel tõusudel jumpsima ja kett kiilus mitu korda kinni. Lisaks oli nägemine laskumistel tugevalt häiritud igast jamast mis alla sadas ja siis teravalt silmi torkis. Kui sõita jäi ca 8km, siis ühel järsul laskumisel pani minu ees üks mees maoli maha (kuna tema näpud olid läbikülmunud pidurdamiseks) ja mina omakorda tegin elegantse nipli, kuna mul polnud kuhugi mujale keerata kui tema rattale otsa. Näoga samblasse ja ratas selga järgi. Ma kukkusin parema reiega kuhugi kännuotsa vms ja sain elu suurima puuka. Pärast kukkumist läks parem jalg krampi ja kuni lõpuni välja. Krdi valus oli (ja on siiamaani) Lõpu suusaraja tõusud olid enamvähem kõik sõidetavad, aga neid oli liiga palju tänasesse päeva. Finiši imevale ja raputavale, valge lobjakaga kaetud põllule + lõpu mäele annan eripreeima. Seal oli selline tunne, et ma lihsalt jään seisma, sest ma ei jaksa enam. Pärast finišit olin nii surnud ja käed olid nii külmunud, et ma ei suutnud leida Maku auto võtit. Läksin kultuurimajja sooja, võtsin mäjrad riided ära ja värisesin seal päris kaua kuni tulid päästvad soojad riided. Võib julgelt väita, et see etapp jääb meelde.

Meeskondlikus arvestuses saavutatud 17 koht on hea algus plaanile hooaeg üldkokkuvõttes vähemalt 20-dal kohal lõpetada!

Lisainfo: Tulemused & Kuusalu fotogalerii