Hawaii Express Estonian Cup 9. Kalevipoja rattamaraton

Henrik kirjutas nii.
Võiks öelda, et elu sõit! Stardis püüdsin jälle leida tuttavaid vorme, kelle tempo ja kohad enamvähem teada ja sättisin ennast Ehrbergi taha valmis. Alguse vajutati korralik litter peale ja esimesel asfaldil rippusid kõik üksteise järgi ühes rivis. Parandasin alguses kohta, aga suusaradadel hoiti nii kõvasti peal, et seal panin pool pakki tikke kohe põlema. Kruusakale jõudes vaatasin,et alles 6km sõidetud ja hakkas vägisi Lähte etapi stsenaariumi moodi kiskuma. Õnneks tuli õigepea üks kraavi ületus, kus sai korra sisse-välja hingata ja seal pääsesid kiiremad ka eest minema (mõneks ajaks). Ma ei jõua algusest peale ühtemoodi kiiresti kihutada. Seega pean tihtilugu kiiremad alustajad minema laskma, et üritada nad distantsi teises pooles uuesti kätte saada. Väike dejavu effekt tuli mängu kui Astro Balticu Taimar ühtäkki tagant ette pressis ja meie gruppi eesolevale järgi vedama hakkas. Vahepeal oli liitunud tagant veel Pungar ja Peletoni värvides Mandri, kelle vormi ja nime ma alles tagant järgi kokku viisin. Taimar litsus kiiretel lõikudel pmt üksi, eespool olev suurem grupp oli koguaeg vaateväljas ja tundus, et on ainult aja küsimus millal selle kätte saame. No 26km saimegi ja mulle jäi see au punt kokku vedada. Seal ühel kruusakal tuli järsk vasakule metsa keeramine ja Taimar tagant jälle pressis pundi ette vedama. Mina võtsin kohe talle järgi ja suutsime tagumise (nüüd juba väga suure grupiga) vahe sisse teha. 3 ratturit suutsid sealt tagant veel järgi sõita ja meid jäi nüüd kokku 5 umbes. Rühkisime edasi ise mõtlesin, et kui Taimariga finiši peale jääb, lükkan ta ise üle joone, sest mees tegi jälle kruusal kõvasti vedamist. Vahepeal käisin ka ise tempo eest vastutamas. Saime jälle eest mõned ratturid kätte ja üldiselt meil väikses grupis asi sujus väga hästi. Kuskil 1h30min peal loeti 48 koht. Olin rahul ja lootsin et kestan sellisel kohal vähemalt lõpuni. Samal ajal flirtisin mõttega, et äkki ikkagi saaks täna lõpukoha numbri algusega 3? Kiirenduskilomeetril täitsa juhuslikult vedas õige jäljega ja sain kohe “sillast” üle. Kõrval panid ratturid mõlemad heinapallidesse ennast lõksu. Mingil hetkel hakkas ka meie suurimal veduril Taimaril raske ja mäefinišis kruttisin oma tempoga üles, Sealt edasi jäime Kannimäega kahekesi, ta küsis vett ja mul isegi oli anda. Koomatasime ja inisesime mõnda aega kahekesi. Siis said mäefinišis mahajääjad meid suurema pundiga kuskil rõvedal vastutuule lõigul uuesti kätte. Õnneks ei olnud ennast kahekesi olles päris ära tapnud ja oli võimu grupi tempo omaks võtta. Laiusele jõudsime kõik koos, aga tõusul oli mul niipalju purakat, et sealt ma sain mitu head kohta parandust. Lisaks jäid “omad” kõik tõusuga natuke pikemalt pusima. Laiuse laskumine läks jälle ilusti ja võtsin kurvi viimase piiripeal välja. Asfaldil jõudsin Sigvard Kukele järgi, kellel tundus raske. Soovisin jõudu ja panin mööda. Natuke eespool oli veel rattureid, sõtkusin järgi, Kukk tuules ja meist moodustus uus grupp, kus sain osadega vedamist jagada. Mõni küll krimpsutas vedamise peale nägu, aga eks väsimus ajabki näo grimassidesse. Lõpu suusaradadel hakati kohe paugutama lõppu ja vahepeal koomas olnud Kannimäe pedaalis püsti nõnda, et tagumine ratas käis ringi. Võtsin viimased jõuvarud kokku ja tõmbasin järgi. Raputaval põllul läksin ise ette, kuna hoog oli sees ja pidurdada ei tahtnud. Lõpus sellel imeval kruusatõusul võtsin kõik oma jõu/lihasvarud mängu ja vajutasin niipalju kui veel sees oli. Mõtlesin, et nuki otsas võib pikali ka kukkuda lõpp on ju peaaegu et ainult allamäge. Aga jäi veel adekvaatsust laskumine ohutult läbida ja finiši asfaldi tõusuks oli tagant klaar. Auhinnaks sain vaieldamatult parima 35 koha. Kuigi paha oli olla, siis tuju oli väga hea. Päris mitu ässa lõpetas täna minust tagapool. Ilus punkt HEEC hooajale.

Lisainfo: Tulemused & Kalevipoja fotogalerii