Estonian Cup 2015 II etapp, Kuusalu Rattamaraton

Hawaii Express Estonian Cup 2015 II etapp, Kuusalu rattamaraton toimus 17. mail.

Henrik liikumas hea tulemuse suunas.

Kuna matkasõidu raames sai rada läbi sõidetud, siis oli ette teada milline tuim kihutamine ees ootab. Stardist sain hästi minema ja paremale asfaldile ära keerates märkasin, et Tarmo ja keegi veel on pundi ees ning väike vahe on juba sees. Kuivõrd pundi tempo tundus SEE HETK tiba madal, siis sõitsin uhkelt kõigist mööda ja neile järgi. Kui kruusale jõudsime, siis ei läinudki kaua kui tagant jõudis grupp järgi ja kiiremad läksid oma teed.

Võnsi männiku (endine jooksu- ja suusarada) teisel tõusul oli Margus ennast külili rajale parkinud. Kuna tundus adekvaatne ja enamvähem ühes tükis, siis sõitsin edasi. Pankrannikule jõudes hakkas üsna kohe üks võidu seismine toimuma. Seisaku peamiseks põhjuseks oli üks laskumine kust alla ei suudetud sõita. Seal seismise ja teosammul liikumise peale sai 3-4 minutit raisatud.

Enne mäefinishit oleval kruusa sirgel kuulsin kurjakuulutavat susinat ja õige pea hakkas esirehvist “piima” pritsima. Tõmbasin vasakule tee äärde ja kuna kohe vahu ja sisekummiga jamama ei tahtnud hakata, siis otsustasin peale hetkelist analüüsi edasi sõita kuni kannatab. Kui üks rong möödus, siis tegin mõned kiiremad liigutused ja imesin ennast pundi lõppu.

Mäefinish tundus natukene lihtsam isegi kui matkasõidu ajal aga eks nii ongi kui aeglaselt sõita. Mäe peale jõudes nägin gruppi kus oli Heigo ja neist natukene tagapool veel ühte punti. Manustasin kiirelt ühe geeli ja vaiutasin gaasi põhja. Asfaldi lõigule jõudes tegin viimased ponnistused ja jõudsin esimesele pundile järgi. Peale rippsilda olin samas grupis kus Heigo aga vahepealne plaaniväline peatus ja sellele järgnenud jälitamine oli oma jälje jätnud. Kui enne Mustametsa tunnelit mööda maantee äärt ja sellele järgnenud tagasipööret osad ees ikaldusid, siis tuli vahe sisse jälle. Sain grupi Oandu-Ikla matakarajale jõudes uuesti kätte aga kogu see eelnev tõmblemine oli jala pehmeks muutnud ja Heigo punt vaius vaikselt uuesti eest ära.

Selle pikema liivase lõigu peal sai tänu paarile „toredale” inimesele päris seisma jäädud ja kuna tagant tuli hooga grupp, siis polnudki muud teha kui kõik mööda lasta. Peale seda sõitsin mingi aja üksi kuni tagant tuli kaks värskema jalaga meest kellel plaan liival möödunud punt kinni võtta. Kutid asusid kohe kühveldama ja mul oli omajagu tegemist et neil sabas püsida. Kui jõudsime selle põksu jalamile mida mööndustega tõusuks (Mähuste?) võis nimetada, siis enamus miskipärast jalastus. Õnneks üles sõites keegi ette ei astunud ja ühtlasi olime jõudnud soovitud grupile järgi. Peale seda hoidsin grupist hammastega kinni kuna tempo tundus sobiv ja üksi on alati raskem tempot hoida. See ilus idüll kestis Soodla veehoidlani ja peale seda saabunud soise/mudase lõiguni. Üritasin esialgu kõva mees olla ja paremalt poolt sõita aga kuna jalutajad kaugenesid, siis oli see ilmselgelt viga.

Edasi midagi huvitavat enam ei juhtunud, püüdsin nii kiirelt kui võimalik finishisse jõuda. Hea oli Koolimäe tõusul Henrikut ergutamas näha, matkasõidul sealt küll nii kiirelt üles ei saanud:) Meeskondlikus arvestuses viienda kohaga rahule jääda ei saa aga arvestades mõningaid intsidente, siis… Ahjaa, peale finishit kontrollisin esirehvi, algselt sisse löödud 2.4-st oli 1.5 bar alles.

Lisainfo: Tulemused & Olybet fotogalerii